Petteks võis olla libakuju. Veehaldjad seotud muusikaga. [Film ,,Sajandi torm" 4 tundi pikk] Ujumine oli harv oskus. Arvatakse, et osades kohtades võtab näkk regulaarselt ohvri. Eristaatuses veekogud sõnaga Ema, vanem kuju emu; Ahi või Ähi; Emajõgi; Emujärv; Ahijärv; Ahja; Pühajõgi (Võhandu) mäss. Allikad - ravi, ilmategemine, siniallikas, allika kitsendamine/laiendamine. Ohverdatakse väljavoolu. Ohvriallikatest ei jooda. Austusest tapeti haug kohe pärast püüdmist. [,,Nimetu" Argo Moor artikkel nimetu] Ülijumal - tema poole pöördutakse viimases hädas. Taevakehadele anti ülijumala olek - Ilmar v-o hiljem Uku. Kumb on tugevam, kas päike või kuu? Äike - Pikne, taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem. Äikese ülesandeks võib-olla tappa kinnijäänud hingi. Keeld - puu all seista - joosta
Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse
annaabi.ee 
