Eestikeelsed trükised 18.saj. 1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed
Samasse zanrisse kuulub tallinlased F.G.Arveliuse kahejaoline ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" saj teisest poolest. Usuelu (lk 146) Põhjasõda oli raske katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. Katku ajal võeti taas kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud, käidi jätkuvalt kabeliasemetel ohverdamas, peeti kodudes ohvriaedu ja vakku. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. 18.saj võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj I poolel, teine teisel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Nende jutlused olid tundeküllased ja kutsusid tlp-i vagadusele ja meeleparandusele. Pietistidel õnnestus ristiusku rahvale lähemale tuua ja mõistetavamaks teha.
annaabi.ee 
