Scoutspataljon kaitseb vajadusel Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega. Samuti täita ka BALTBAT-I Eesti-poolseid kohustusi. Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu. Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus. Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine.
Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima
võimult teine mees laevas. Kapten, see Jumala järel esimene mees laevas, kel möödunud aegadel oli piiramatu voli otsustamaks inimeste elu ja surma üle, pidi distantsi säilitamiseks einestama oma isikliku salongi uhkes üksinduses. Väljakujunenud kirjutamata tava kohaselt ei tohtinud mees, kelle tekile ilmudes tuli isegi ohvitseridel koheselt tuulealusesse pardasse siirduda, ühiskajutisse siseneda ilma kutseta. See kirjutamata tava võimaldas laeva ohvitserkonnal avaldada kaptenile sõnatult ja ainsal võimalikul viisil protesti juhul, kui viimane oli olnud liigvõimukas või kellegi suhtes ebaõiglane. Seega – olla kutstud või mitte, oli kõige otsesemas mõttes au ja väärikuse küsimus. HMY ohvitseride messi puhkenurk, vasakul baar Laevaehitusinsener V. Kostenko kirjutab oma mälestusteraamatus “Orjolil Tšušimasse” huvitavat episoodi, kus ohvitserid keeldusid jõuluõhtule kutsumast “Orjoli” komandöri,
annaabi.ee 
