Komöödia “Minna von Barnhelm”(1763- 1767) - peetakse esimeseks rahvuslikuks saksa komöödiaks. Teose konflikti keskmes seisab major von Tellheim, kelle jaoks on väga olulised au- ja kohustusteküsimused. Tema elujuhiseks on teostada endas ideaalset inimest. Ta on astunud sõjaväkke, et arendada positiivseid iseloomuomadusi, peale sõda lahkub aga sõjaväest, sest maailma vägevate teenimine on ohtlik, see eeldab enesealandamist ega tasu vägivalda enese kallal, mida ohvitseriamet nõuab. Tragöödia “Emilía Galotti”(1772) - saksa valgustusajastu teravaim näidend. Tegelaskond jaguneb kaheks leeriks: 1)paheline valitseja oma käsilastega, 2)ohvrid. Olulisemal kohal on pahelised tegelased, nende iseloomustus on antud palju detailsemalt. Draama “Naatan Tark”(1779) - usuküsimusi käsitlev. Tegevus toimub Jeruusalemmas u.1192, peale kolmandat ristisõda. Kõikide uskude olulisimaks elemendiks on kõlbeline tunne. ”Milline usk on kõige õigem
Vabadusvõitlejad olid sunnitud alistuma. 1740-1780 Maria Theresia Valgustatud absolutism (kuigi oli ise vastane). Ta valitses ise, kuid toetus ametnikele. (Riigikantselei) Sõjaväereform. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid). ° Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum ohvitseriamet õpitavaks. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid. Jõustus uus kriminaalkoodeks. Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid. 1780-1790 Joseph II Valgustatud depotism. 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele. Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta. 1781
annaabi.ee 
