jaanipäev. Harvemini ka pulmad, matused ja ristsed. Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis. Vana-aasta õhtul tuli terve perekond kokku, et tänada õnnistuse ja kaitse eest esivanemaid ja jumalaid. Ühisel õhtusöögil pakuti surnud esivanemate hingedele süüa. Usuti, et jumalad tulevad uusaasta ööl maa peale. Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, mis oli vaatega lõuna poole. Sellele asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees, nägu oli tal põhja poole. Ta laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel
Anu-le. Võrreldes Eridu templiga oli Uruki templi üldkuju palju lihtsam. Tempel oli ehitatud kõrgele korrapäratu väliskujuga kunstmäele, mis tõusis ümbritsevast maapinnast 13m kõrgusele. Tempel oli ehitatud laiale alusastangule. Sissepääs avanes kirde poolselt küljelt suure trepi näol. Nagu Eridu templi puhul viis sissepääsu juurest laskuv vestibüül suurde saali. Saali ühes nurgas asus blatvor või altar, millele viisid kitsad trepiastmed. Ruumi keskel paiknes ohverduslaud, mille peale oli ehitatud madal poolringi kujuline kolle. Sellel ajal avastasid Mesopotaamlased kuidas kasutada põletusahje, et saada tugevamaid tellisedi, katusekive ja kanalisatsioonitorusid. Mesopotaamlased võisid need oskused ise õppida, kuid tõenäoliselt võtsid nad need üle Induse oru tsivilisatsioonidelt, kellega nad kokku puutusid ning kellel olid tellised arenenud juba väga varajasest ajast.
annaabi.ee 
