Tundub, et see teema jäeti kõrvale kuni 1563. aasta kiirete päevadeni, kui 24. sessiooni problemaatika oli ikka veel peateemaks. Delegaatidele anti 20. novembril vähem kui 10 päeva pärast 24. sessiooni tähistamist üle reformidekreedid, mis sisaldasid naiste kloostrite kohta järgnevaid muusikalisi piiranguid: Peatükk 7. Las nad viivad jumalateenistusi läbi ise oma häälte abil, mitte professionaalide abiga, kes on selleks otstarbeks palgatud; ja missa ohverdusel las toovad ise kuuldavale vastulaulmised, mida koor tavaliselt teeb, kuid neil ei tohi lasta usurpeerida diakoni ja asediakoni rolli jumalasõna tsiteerimisel. Las nad hoiduvad hääle ja selle tonaalsuse modifitseerimisest või muudest laulmiste vahenditest, mida nimetatakse ,,ilustatuks" või ,,instrumentaalseks" nii kooris kui ka mujal. See kujutas endast muusika keeldu, mis oli sama tõsine kui Palestrina legendis kirjeldatu.
- 1898. ilmus esimene ajakiri Année Sociologique, pärast Durkheimi surma 1917 hakkas Mauss selle toimetajaks. - Mõjutas Levi-Straussi ja majandusantropoloogiat, kultuurilist ökoloogiat, religiooniajaloo uurimist. - Ise välitööd ei teinud, aga rõhutas selle olulisust. - metodoloogia keskmeks elementaarvormide otsing, võrreldes primitiivseid ühiskondi. Uuris (koos Henri Hubertiga) ohverdamist võrreldes Hindu, Vana Testamendi, Kreeka ja ladina ohverdusriitusi. - Leidsid ohverdusel kaks põhimõtet: 1) ohvri tegelaskuju abil luuakse suhtlusvõimalus sakraalse ja profaanse maailma vahel 2) samal ajal on need kaks sfääri eraldatud, kuna ohver ei kuulu kummassegi sfääri - Arutlevad ohverduse põritolu ja sotsiaalse funktsiooni üle (koosneb sotsiaalsetest faktidest, mitte loogikavigadest) - Ohverduse eesmärgiks on sotsiaalsete normide alalhoidmine