laulja hääl pidi olema tasakaalus orkestris. Looming:lendav hollandlane, Volcuir, Tannhauser, Lohegrin, Tristan ja Isolde, Niebelungide sõrmus, Partsifaal, Nürnbergi meisterlaulja(koomiline ooper). Tema ainestik oli võetud eepostest, müütidest, ajaloost. Ta kasutas ka Skandinaavia eeposeid. Peategelasteks oli traagilise saatusega õilsad inimesed.(kurjad, rumalad, ahned inimesed surevad heade kõrval). Jumalad olid heade inimestega võrdsed. Naised olid ennast ohverdava armastusega kallima vastu. Lendav Hollandlane 3vaatuseline rahvalegendist ooper. teg: Daland: norra meremees; Senta- tütar; Erik - jahimees, senta peigmees; Hollandlane - tundmatu laeva kapten....Tegevus: 17saj. Norra rannik. Järsku maabub sina punaste purjete ja musta mastiga *lendav hollandlane*. Ta oli needuse all. Senta aitab needust päästa. Ta vannub hollandlasele truudust. Senta ohverdab end kaptenile, kuid kapten ei pääse needustse vaid pääseb needusest märjas hauas.
Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: "Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur, on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks..." Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju. See vaarao oli iidse Egiptuse tähtsaim valitseja, nooruses võidukas vallutaja ning hiljem kuuskümmend kuus aastat valitsenud rahukuningas. Ta oli väsimatu ehitaja ja oma kuulsuse kindlustaja. Tema monumentaalsed tööd on kujundanud meie arvamuse Kristuse- eelsest Egiptusest. Skulptuurid ja maalingud, mida me täna näha võime, on vaid vari kunagisest hiilgusest. Luxori templi jalamil on raidkiri, mis näitab meile, mis siin kunagi oli: valge kivi,
Nad rajasid uhkeid sammaskäike, papüürusesalu meenutavaid galeriisid, graniidist kabeleid oma pühadele veesõidukitele, jumalate ja vaaraode kujusid, reljeefe jahi- ja pidusöögistseenidega ning loomapeaga sfinkside tänava, mida mööda pääses templi juurde. Nõelakujulise obeliski tipp ütleb meile, kellele see hiigelsuur ehitis on pühendatud: "Maailma valitseja, Päike, Tõe valvur, on pannud selle maja kerkima oma isa Amoni auks..." Kõrgel Luxori templi tipus võib näha Amonile ohverdava Ramses Suure (Ramses II) kuju. See vaarao oli iidse Egiptuse tähtsaim valitseja, nooruses võidukas vallutaja ning hiljem kuuskümmend kuus aastat valitsenud rahukuningas. Ta oli väsimatu ehitaja ja oma kuulsuse kindlustaja. Tema monumentaalsed tööd on kujundanud meie arvamuse Kristuse- eelsest Egiptusest. Skulptuurid ja maalingud, mida me täna näha võime, on vaid vari kunagisest hiilgusest. Luxori templi jalamil on raidkiri, mis näitab meile, mis siin kunagi oli: valge kivi,
vaadete kohaselt alistuma saatusele, mille vastu seista oli võimatu. Teine suur helleni tragöödiakirjanik oli Sophokles (496-406). Tema juures on eriti märgatavad jumalate "kirjutamata seaduste" ja ületamatu saatuse ideed. Sophoklese kangelased ei ole nii ülevad ega jõulised kui Aischylosel; nad on leebemad ja neile on omased elavad siirad tunded. Aischylose kodanikumoraalile vastandab Sophokles inimliku tõe. Tragöödias "Antigone" lõi Sophokles kangelasliku, ennast ohverdava tütarlapse kuju, kes matab, kirjutamata seadust jälgides, valitseja keelust hoolimata oma venna põrmu ja maksab selle eest eluga. Tragöödias mõistetakse hukka türanni omavoli. Tragöödia "Kuningas Oidipus" põhiideeks on inimese püüd saatusele vastu panna. "Elektras" käsitleb Sophokles Klytaimnestra ja Aigisthose hukkumist Orestese käe läbi hoopis teise nurga alt kui Aischylos. Draama huvi on koondunud Elektra, Orestese õe elamustele.
annaabi.ee 
