Ta on 30 tolli (~78 cm) kõrge, peas on tal must müts, juuste ja habeme asemel on linakõrred, peerukujuline mõõk seljas ja inimeste riided seljas. Pidustuste aeg on kuskil jõulude ja vastla vahel. Kaarmast on teade, et Metsik olnud paha vaim, kes elavat metsas ja valitsevat karjade üle. Igal aastal külavanem määravat päeva, mil temast tuleb teha uus kuju, siis küla kogunevat ning ta viiakse karjamaale. Seal pannakse ta puu otsa ja rahvas tantsivat ta ümber. Peaaegu iga päev ohverdatavat talle. Kuid selle teate kohaselt peetavat taolist pidu kevadeti. Metsikut tuleks pidada pigem heaks kui halvaks haldjaks. Eisen seletab, et Metsik tähendas algselt metsa ennast, aga ka metsatukka ja metsaasukat. Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis
p¨ arast s~ojak¨aiku (s.t. suuremad, m¨arkis juba pal- oma tagasitulekust esivane- velipu kinnitamist . matele teada andmine), / ¡ Vana kuju on , m¨argib p¨ uhamurituaali, esivanematele ohverdatavat £7 ¢kujutab n¨ ulitud loomakeret, s~ojavangi. on algm¨ argiks. esitab m~ olemad m¨argid s¨unon¨uu¨midena, t¨ahendusena r~oivas . Kahe m¨argi segami- / ¡ Kujutab u ¨lespoole ni kasutamisest n¨aiteid pole, £7 ¢vaatava silma silmamuna r~oiva t¨ahenduses kasutatakse . seletab kui
annaabi.ee 
