1939 "Homsele vastu" (luulekogu) 1937 "Päikselised päevad" (valikkogu) 1944 "Võidule" (Tallinnas 1970) 1950 "Uutele võitudele" 1965 "Heledamaks muutub päev" 1967 "Lühilood ajakajana" 1946 "Elu nimel" (valikkogu) 1958 "Külva ning loo!" (valikkogu) 1970 "Kui tulevad käod" (Loomingu Raamatukogu, loodusluule) 1975 "Luuletused : Mässulaulud" (valikkogu) 1976 "Avatlused. Heitluste kumad." (valikkogu) 1979 "Tööpoeesia" (valikkogu) Esimene uri Mina Ohverdan, ohverdan konna Tumes siniuduilmas Sussivussiseb tuli, ohverdan mina Konna säristes tuleltudiksel Keskel tooresrasked suitsumüsa Sitke suitsumüsa põsil Venib silm, teine silm, Suu kui kuu luitund ja lage lõdvalt laius: Nägin muigas..... kadus! Aastate aadrist kuivetand muigas Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna
· Nõudis loominguvabadust Sandor Petöfi · maitses sõdurielu · ,,Rahvalaul" · kujutas lihtinimesi ,,Vabadus, armastus, /Pätöfi/ · vabadusliikumise · poeem ,,Apostel" · lembetundelisus need on mu igatsus, vaimne juht · ,,Seatapp" · kärsitu rahutus elu ma ohverdan, · töötas ajalehetöötajana · ,,Sangar Janos" · sarkastiline sinu eest armastus..." · 1848. revolutsiooni · ,,Kuu ma oleksin" näkkuütlemine vaimne juht · ,,Pilved" · paatoslikus Petöfi luuletused · sõnastas manifesti ja · allegooria meeldisid mulle väga.
poisi paleesse. Ta kostitas teda ja küsis, kust ta on tulnud. Phrixos jutustas kuningale võõrasemast, õelast ennustusest ja jäärast ja sellestki, kuidas ta kaotas õde Helle. Niipea kui kuningas kuulis kuldsest jäärast, tahtis ta seda näha. Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas.´´ Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see kutsuks maa sügavusest talle kuldvillaku valvaja. Medeia hakkas endamisi nõialoitsusid
suunas. Eesmärgiks oli see et kõik inimesed peaksid saama jumalaga suhelda oma emakeeles. Sinnamaani iseloomustab eesti kultuuri (kuni 16.saj) üks konflikt maagilise ja religioosse teadvuse vahel. Eestlaste eelkäijad 13.-14.sajandil kandsid endas maagilist teadust. Seotud animismiga. See maagiline teadvus iselomustab kõiki pärimusel põhinevaid kultuure. Maagiline teadus põhineb kokkuleppel, suhu ümbritsevaga rajaneb kokkuleppel. Kui ohverdan midagi, siis on õigus loota, et vili kasvab jne. Eesti kultuuti pärimuses vaatab meile vastu maagiline teadus. Seejuures religioosne teadus, mis tuleb koos ristiusuga (14.sajandil saab tuge kaupmeestest jne). Samanism- maagiline teadus. Pühaduse mõiste maagilises teaduses- kokkulepe on püha, ümbritsetud sakraalse suhtega. Sakraalsus tuleneb rituaalidest, kohtadest kus lepingud sõlmitakse, ntks ohverdupaigad. Samuti kuulub sinna tabudesüsteem. See võib rikkuda pühasuhet.
annaabi.ee 
