Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõlada võis.
maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal. Ajapikku hakkavad need sarnanema väikeste küngastega. Kuna kivikirstkalmeid on leitud suhteliselt vähe, arvatakse, et kivikirstkalmetesse maeti ikkagi tähtsamaid isikuid ja perekondasid, lihtrahvale olid teised matusetalitused. Neljandat tüüpi kinnismuistised on lohukivid. Nende otstarve on jäänud suhteliselt müsteeriliseks. Üks arvamus on, et neil võis olla osa viljakuskultustes, aga ka ohverdamistes, esivanemate austamises jne. Pronksiajal arenes rannikupiirkond palju kiiremini kui sisemaa: parem ühendus teiste maadega ja paremad põllumaad, sest seal oli õhem mullakiht, mida oli algelise adraga lihtsam künda. III. RAUAAEG (500 eKr 1200) Vanem rauaaeg (500 eKr 450 pKr) kasutas esialgu sissetoodud rauda, hiljem hakati tegelema kohapeal rauamaagi sulatamisega. Rauasulatusahjud vajasid tööks puusütt ning seda saadi miilipõletusahjude abil
annaabi.ee 
