sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse vedasanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks vedakirjanduseks. Selle vanimaks osaks on 4 vedat, millest tähtsaim on "Rigveda". Ülejäänud 3 ( Atharveda, Janzurveda ja Samaveda) esitavad maagilisi loitse, ohverdamisrituaalide hümne ning kordavad osaliselt esimese veda müüte. Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9. saj e Kr). Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on "Mahbhrata" ja "Rmjana". Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu
Esimene ohverdamine oli Purusa eneseohverdus o Purusa = ,,kosmiline inimene" tema kehast sai maailm alguse Tähtsamad jumalad: o Varuna vee ja ookeanijumal o Indra tormi ja sõjajumal o Agni püha tule jumal o Soma püha taime jumal - ,,Upanisadid" Ohverdamisrituaalide tähtsuse vähenemine Huvikeskmes isiklik, sisemine usuelu Õpetus reinkarnatsioonist Pessimistlik maailmavaade Eesmärk leida vahendid mitterahuldavast olemisest vabanemiseks (Moksaks) - ,,Puranaad" ,,puranaa" = muistne Muistsetest aegadest pärinevad tekstid, mis on pigem mütologilised eeposed
annaabi.ee 
