viimati ära ei põgeneks. Järgmise päeva hommikul pidi neid ohvriks toodama. Kõigile tundus öö pikk olevat. Võõrasema ei saanud magada rõõmu pärast, et tal homme julm tegu korda läheb, kuningas ei saanud sõba silmale kurvastuse tõttu ja lapsed surusid end ööpimeduses teineteise ligi ja vaevalt hingasid hirmu pärast. Niipea kui hommikused päikesekiired silmapiiri puudutasid, tulvasid rahvahulgad ohverdamispaigale. Rhavas tundis rõõmu, et ohver vabastab põllud needusest ja et näljale ning viletsusele tuleb lõpp. Phrixos ja Helle toodi kambrist välja, nad ehiti pärgadega ja viidi altari ette. Rahvasumm jäi vaikseks. Phrixos laskis pilgul viimast korda ringi käia ja tõstis silmad sinise taeva poole. Seal märkas ta taevavõlvil säravat pilve.Pilv kasvas ja kasvas, laskus maa peale ja mähkis endasse nii rahvamurru kui ka altari ja peitis endasse mõlemad lapsed. Valkja udu seest kargas
näljahäda. 6. Kuninganna maksis saadikule, et ta ei läheks Delfisse, vaid jääks poole tee peal metsa pidama ja tuleks siis tagasi valetades, et näljahäda lõppeb, kui kuningas toob jumalatele ohvriks Phrioxose ja Helle. 7. Kuninganna käskis naistel sundida kuningat seda tegema. Rahvahulgad kogunesid palee ette ja nõudsid laste surma, kuningas andis järele. 8. Võõrasema pani lapsed ööseks kambrisse luku taha, et nad ära ei põgeneks. 9. Hommikul kogunesid kõik ohverdamispaigale, kuid üks pilv laskus maale ja peitis endasse mõlemad lapsed. Udu seest kargas välja kuldne jäär. Laste ema oli tulnud neid päästma, lapsed istusid jäärale selga ja jäär viis nad minema. 10. Helle vaatas alla maa poole, ta pea hakkas ringi käima, kukkus maha ja lained neelasid ta. (selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos) 11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas