meenub veel orava hüppeid. Tuhmjasse tuppa sind toodi. Nüüd aga võrratut helki pillud kuldnarmaste telki. Sätendav tulestik loodi hõbedast helmeste rüppe. Helk aga kustub liig ruttu, kiiresti põlevad tuled. Ehted kui laenatud suled langevad võlude uttu mööduva peopäeva järel. Kas sinul kahju ei ole päevist sääl metsade kojas, kus sinu juured jõid ojast? Kas sinul igatsust pole mulla ja sambliku järel? Võib aga olla -- su elu täitub me silmade särast, ohverdad end meie pärast. Meile sa oled vaid lelu mõningaks ilusaks päevaks. Poiste laul Ikka julge poiste meel, käime ühes võiduteel! Takistused olgu suured, meid viib vaprus võidule. Uhkelt paisub poiste rind, meis on ikka hoog ja ind! Nõnda poisid vapral sammul uljalt käivad oma teed. Tulgu kaasa, kes on mees, valla maailm meie ees! Meie laul ja uljas tuju võidab kõikjal südameid. Kaluri poeg ,,Ema, ema, kas sa kuuled, täna jälle laul'vad tuuled!"
õpetanud kui Johannes oli noores eas võetud munakdega kaasa hooraks Roomas paavstitele kes on kõik pedofiilid ja peded. Igatahes kujutab Johannese poolt ülekantud saksa jooksupoisi tarkus looma pussitamist, mürgitamist ja peksmist. Koduteel lööb Leemetit kurb reaalsus, et metsas on olukord väljapääsematu- mesta ta armastab, siin on tal hea olla kuid siia on veel jäänud vaid saamatud hullud. Koju jõudes paanitsbe ema väsinut meeltesegaduses Leemetit, et Hiiet tahetakse ohverdad. Ema seletas, et Mall ja Tambet on ajupestud ja Tambet pigem lõikaks oma tütrel kkõri kui jänesel oma rahva heaks kui laseks Leemetile naiseks. Kuna Hiie on Leemetile alati suureks sõbraks olnud sünnist saadik raevutses Leemetis senimaani korra ja rahuarmastajas viha leek, ta tõttas ohverudspaikka hiies ja näppas kiirelt hundi otsas raputades minema. Siis algas suur tagaajamine kui Tambet ja Hiietark oma huntide