Kui hinnatakse ennetava tegevuse piisavust, siis tuleb välja selgitada, kas seadusjärgsed asjatundjad on nimetatud (töökeskkonnavolinikud) või palgatud (töökeskkonnaspetsialistid) ja kas tegevus ka muus osas vastab miinimumnõuetele, kas asjatundjatel on piisav koolitus, kui sageli töökeskkonnanõukogu koguneb, kas vajalikud mõõdistamised on tehtud, kas kasutatakse isiskukaitsevahendeid, kas töölisi kaasatakse ohutusküsimuste lahendamisse (2, lk 186). 3.4 Ohutuskultuuri arendamine Ohutuskultuuri arendamises on küsimus muutuste haldamises. Kõigepealt tuleb välja selgitada lähteolukord. Tuleb välja arendada ohutuskultuuri mõõtevahendid. Hea ohutuskultuur sisaldab ideed, et tervik on rohkem kui osade summa. Kui kogu töötajaskonnal on ohutusest ühine arusaamine ja töötajaskond peab ohutust tähtsaks, siis saadakse üksiktegevustest ohutuse parandamisel parem tulemus. Vastasel juhul viitab halb ohutuskultuur sellele, et tervik on
Antud töö olen koostanud kasutades internetist kättesaadavat materjale ning kirjutanud juurde ka oma arvamust ühest või teisest asjast. 3 1. Mis on ohutuskultur? Ohutuskultuur on küllaltki lai mõiste, kuid tavaliselt peetakse selle all silmas erinevaid viise, kuidas ohutust ettevõttes juhtida ja hallata. See peegeldab ka töötajate suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Ohutuskultuuri mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal, et selgitada, kuidas töötajate ja ettevõtte teadmatus ja arusaamatus riskide ja ohutuse osas andis lükke tuumakatastroofi toimumisele. Kui kõik töötajad ja töölised oleksid ühel arusaamal ohutusest, on võimalik saada üksiktegevuste parandamisel märgatavalt parem tulemus. Kõiki õnnetusi saab vältida, oluline on see, et sa oleks