Perspektiivne on kognitiivse ergonoomika ja teaduse metodoloogia kasutamine vananemise aeglustamise kui teadusliku probleemi lahendamisel ning keskkonnaergonoomika ja töökohaergonoomika praktiliste meetmete väljatöötamisel. Seosed teiste teadusharudega Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Suurel määral kattub ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Ergonoomikal on seos ka kiiresti areneva uue teaduse, tervisepsühholoogiaga, mis uurib probleeme, kuidas on tervis ja psühholoogia vastastikku seotud ning uuringute alusel (toetudes psühholoogiateadusele) näitab uusi teid tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks. Süsteemse lähenemisviisi filosoofia
Kui vaadelda, missugustes kõrgkooli erinevate nimetustega kateedrites viiakse läbi ergonoomikaalast uurimistööd, võib neid leida sadu. Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Ta peab tundma distsipliine, mida õpivad insenerid, seadmeid ja tehnoloogiat. Ergonomisti sobivaks baashariduseks on seetõttu sagedamini tehnilised distsipliinid. Suurel määral kattub ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Tihe on side antropomeetriaga, biomehhaanikaga, arvutiteadusega, ohutus- ja terviseriski probleemidega. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Kuna ergonoomika uurib töösüsteeme, on tihe side süsteemianalüüsiga. Lähedane ala on ka tööstus- ja toot- missüsteemide tehnika (industrial and manufacturing systems engineering).
annaabi.ee 
