", kuna luuletekste läbistab kurblik, sumbuvalt nukker alatoon. Samas kirgastab paljusid tekste lume sära ja heledus, mis samastuvad luuletaja jaoks aja kulgemise, elu raugemise ning iga eestlase-põhjamaalase jaoks tuttava kevadeootusega. Talv annab kõigile märku kaduvikust ning ühe eluringi surmast, veel ühe käänaku lisandumisest elujoone lakkamatule edasiminekule, kuid keegi ei tea, millal toimub saatuslik katkemine ning hääbumine uttu. Lumi on ohutuli, kannab viirastusi ja õudusunenägusid." arvab K. Väli "Vaata lumepilvi, ole nagu need. Neil ei ole südant, pole elulugu." Iga talv ja kevad on äkiliselt ootamatu oma näiliselt rutiinses tulekus, meenutavad meile Viivi Luige luuletused. Kevadesse astudes pagetakse talvehämust ning hingematvast rusutusest, kuid igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud.
Selle järgi jätab iga suitsetaja oma pläru suhu ning ignoreerib pedagoogi sõnu. Võib järeldada, et kool on läinud õpilaste suitsetamise eiramises nii kaugele, et õpilased teavadki, et nad võivad keset tänavat kooli poole, suits suus, jalutada ning enda ümber olijatest mitte välja teha. Ning kui nõnda käituvad juba keskkooli lõpetanud täiskasvanud inimesed, siis on see koolile väga tulipunane ohutuli, mis annab märku, et põhikooliõpilaste ohjamine pole enam võimalik, sest nad lihtsalt ei allu. 20 8.3 Suitsetamiseks mõeldud ala ja sellest kinni pidamine Õpilastele, kel vahetundide ajal vaja närve rahustada, on selge, et kooli territooriumil suitsetamine lõpeb kas turvamehe juures seletuskirja kirjutamisega või nooremaealistel lausa politseiautos seletusi andmisega