Pinnast ja mulda kahjustab inimene liiga intensiivse põlluharimisega. Raskete põllumasinatega lõhutakse mulla loomulik struktuur. Muld kaotab oma viljakuse, sest ei sisalda enam vajalikul määral õhku ega vett. Selline muld on tundlik tuule ja vooluvee mõjule - tolmustunud mullaosakesed kantakse hõlpsasti põllult minema. Intensiivse taimekasvatusega kurnatakse muld välja. Viljakuse taastamiseks tuleb põlde väetada. Keskkonnale ohutuimad on orgaanilised väetised laudasõnnik ja vähe kõdunenud sooturvas. Kultuurtaimi püütakse kaitsta umbrohtude ning taimekahjurite vastu taimemürkide (herbitsiidid) ja putukamürkide (pestitsiidid) kasutamisega. Mürgid aga satuvad taimedest ja putukatest toituvate lindude ja loomade organismi, põhjustades nende hukku. Pinnast, mida saaks kasutada põllumaana või hoonete ja teede rajamiseks, raiskab tahkete olmejäätmete kuhjumine - suurlinnade prügimäed üha laienevad
Ainuke lööksütikuga pommi viga on see, et lõhkemiseks peab ta langema objektile just sütikuga. Asetades pommi teise otsa stabilisaatorid või tillukese langevarju, lendab see just sütik ees ja plah-vatab sihile jõudes. Pomm, millel on elavhõbepaukhappe sool kummaski otsas, lendab õhku ükskõik millist otsapidi põrutada, kuid ta kipub plahvatama ka juhul, kui tema kandja peaks üle kraavi hüppama. 4.2.3 ELEKTRILINE SÜÜDE. Elektrilised süütesüsteemid on enamasti ohutuimad ja kindlamaid. Elektrisüsteemid sobivad ideaalselt hävi-tustöödeks, kui nende sooritajal pole erilist sissekukkumisohtu. Vaid kaks pooli 500 jala pikkuse juhtmega ja autoaku, ning saabki ohutust kaugusest laengu õhku lennutada ja veenduda, et keegi juhuslikult viga ei saa. Sekundi täpsusega võib paika panna ka plahvatuse aja. Ka saab plahvatuse vähem kui sekundiga ära hoida, kui keegi äkitselt kipub plahvatuskoha poole või kui politseiauto juhtub mööda sõitma
annaabi.ee 
