siis rääkige sellest oma tööandjaga; pakkuge kolleegidele tuge nende tööalastes probleemides ning võtke abi vastu, kui ise seda vajate. Eestis töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda reguleeriv Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et töökeskkonnas toimivad tegurid, sealhulgas psühholoogilised ohutegurid, ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Psühholoogiliste ohuteguritena mõistetakse seaduses aspekte, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psühholoogilises seisundis. Nende aspektide hulka kuuluvad nii monotoonne töö, töötaja võimetele mittevastav töö kui ka kõik muu tööga seotu, mis töötaja vaimset ja füüsilist tervist mõjutab. Praktikas kasutatakse sagedamini terminit psühhosotsiaalne ohutegur – rõhutamaks töökeskkonna ja töökorralduse sotsiaalse aspekti olulisust tööstressi tekkemehhanismides.
tehnoloogilise protsessi laadi. Seega puudub õigusakt või muul moel nõuded sisekliima parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised.
annaabi.ee 
