· suuruse · kestuse Nakatumisohu laad, st kuidas toimub nakatumine · hingamisteede kaudu (bioaerosoolid) · naha mikrohaavandite kaudu (otsene kontakt) · seedesüsteemi kaudu (saastunud kätega söömine-joomine) 6 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas Bioloogilise ohuteguri suurust (hulka) on raske määratleda. Bioloogilistel ohuteguritel puudub piirnorm. Enamikel juhtudel ei ole teada mikroorganismide hulga ja nende poolt tekitatava tervisehäire vahelist seost. Ainult mikroorganismide hulga alusel ei saa anda hinnangut tervisehäirete suurusele. Lühiaegne kokkupuude suure hulga mikroorganismidega võib põhjustada suuremaid tervisehäireid kui pikaajaline kokkupuude vähese arv mikroorganismidega. Riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja bioloogilise ohuteguri ohud ja nende allika,
hukkunud musttoonekurgede kohta. Kuid 2008. a GPS-saatjatega varustatud noorlindudest hukkus või said vigastada pooled (neljast kaks) just elektriliinides ja esimestel iseseisva elu kuudel. Seega vähemalt rändeteedel on see üsna märkimisväärne oht. Looduslikud ohutegurid Eesti on must-toonekure areaali ääreala ja äärealal mõjuvad looduslikud ohutegurid enam kui areaali sisemuses. Seega Eesti populatsioonis on looduslikel ohuteguritel tõenäoliselt küllalt oluline roll. Noorlindude suremus pärast pesast lahkumist on must-toonekurel tõenäoliselt väga kõrge Eestis GPS-saatjaga varustatud noorlindudest ei elanud ükski kauem kui kaks kuud. Liikidevaheline konkurents pesapaikade pärast on viimasel kümnendil ilmnenud üksikutel juhtudel (nt pesavahetus kaljukotkaga) ja ei oma ilmselt olulist tähtsust. Liigisisene konkurents võib ilmneda veebikaamera
annaabi.ee 
