Vesipapp Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, kellel tõusevad esile eriti valge rind ja kurgualune. Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● ● Tal on saba lühike, jalad pikad kuid tugevad. Rahvapärased nimed Jääpura ● Meripapp ● Jõekirikisand ● Lutsu-Mats ● Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikeste...
Eesti tunnustamine: Pariisi rahukonverents (1919-1920)-Eestit toetati vaid niivõrd,kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Tartu rahuleping 2.veebruar 1920-teostati kuna Pariisilt abi ei saadud ja oli vaja sõda lõpetama ning riigipiirid, majanuds jms tähtsad asjad Eesti ja Nõukogude Venemaal läbi arutada. 1921. septembris võeti Eesti, Läti, Leedu vastu Rahvasteliitu. Eesti ohutatus: Eesti tegi esialgu panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Peamiselt välispoliitilise huve silmas pidades rajati Tallinna sadamasse hiiglaslikud laod Venemaa transiitkaubanduse arendamiseks ning lubati idanaabrile mitmeid majanduslikkue soodustusi. 1922. a. esinesid Baltimaad ühiselt ettepanekuga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping. Eesti otsis toetust ka Lääne suurriikidelt, mida ei saadud. Balti liit: ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923. a
annaabi.ee 
