· katolikeks. Lapsepõlv · 1911. aasta suvel käis ta reisil Sveitsis, mis on otseselt mõjutanud Bilbo rän nakuid üle Udumägede nagu ta · ka ise on 1968. aasta kirjas maininud. · Sama aasta oktoobris astus Ronald Exeteri ülikooli, kus ta hakkas õppima i nglise keelt (anglosaksi!). Abielu · Kuueteistkümne aastaselt kohtas Tolkien Edith Mary Bratti, kes oli tema st kolm aastat noorem. Tema · hooldaja Isa Francis Morgan arvas, et Edith segab tema koolitöid ja oli k ohutatud mõttest, et Tolkien võiks · abielluda protestandiga. · Seega keelas Francis tal Edithiga kohtuda, mida Tolkien ka järgis kuni 2 1. eluaastani. Siis palus Tolkien · Edithil endaga abielluda, aga Edith oli juba kellegi teisega kihlunud, aga mõtles ümber ja abiellus hoopis · Ronaldiga. Kirjanduslik karjäär · Pärast sõda töötas ta algul Oxfordi inglise sõnaraamatu kallal ja 1924. aastal sai ta Leedsi ülikoolis · professoriks. 1925
Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks,loodus- ja maastikukqaitsealadesk.Kõigi nende ülesandeks on sealse looduse kaitsmine,taastamine,uurimine ja tutvustamine.Rahvuspargide puhul lisandub maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud kekkonnakasutuse säilitamine. Kaitsetavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1.Haruldased ja otseses hävinemisohus liigid.(ei tohi tappa ja korjata) 2.väheneva arvukusega ohutatud liik või liigid. (ei tohi tappa ja korjata) 3.arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika Säästva arengu põhimõte on tihedas seoses keskkonnariskide kontrollimise kaasaegse kontseptsiooniga ning on aluseks mitmete keskkonnaõiguse põhiprintsiipide tõlgendamisel. Mõistet säästev areng ei rakendata üksnes keskkonnaõiguses. Tänapäeval viidatakse säästvale
küttimisele. Sellegipoolest teatakse veel väga vähe metsaliikide tegelikust liigirikkusest. Arvatakse, et Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi. Praeguseks on kindlaks tehtud on üle 8000 liigi imetajaid, linde, selgrootuid, soontaimi, krüptogaame ja seeni (7). Metsas elavad ja kasvavad liigid moodustavad 30,4% (401 liiki) 1314-st ohustatud liigist Eestis (4). Umbes 600 liiki peetakse haruldaseks ja/või ohustatuks laiemas mõttes: enam kui 200 neist on haruldased ja ohutatud ka Euroopas. See võrdlemisi suur hulk rahvusvaheliselt haruldasi ja ohustatud liike (võrreldes maa suurusega) tuleneb peamiselt madalast majandusintensiivsusest. Igal aastal leitakse "kogemata" ja registreeritakse mitmeid uusi liike. 2000. aastate alguses töötati välja indikaatorite süsteem ning viidi läbi üleriigiline inventuur metsa vääriselupaikade tuvastamiseks, s.t inventeeriti selliseid metsaalasid, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suur
annaabi.ee 
