Beria ja partei keskkomitee sekretät Hrustsov. Esialgu tegutses kõige aktiivsemalt ja enesekindlamalt Beria. Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Beria arvas, et Saksa DV ei tohiks sotsialismi üles ehitada. Liiduvabariikides hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni inimese. Kuna Malenkov ja Hrustsov tundsid ohustatutena, siis nad organiseerisid 1953 aasta juunis Beria- vastase vandenõu. Beria arreteeriti ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi- tema kaela veeretati kõik Salini-aegsed kuriteod.Beria hukati 1953. aasta detsembris. Hrustsovi tõus ja langus Beria hävitamisest võitis kõige rohkem Hrustsov, kes meeldis inimestele tema lihtsuse, emotsionaalsuse ja hea rahvakontakti pärast. 1953. aastal sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aastaga tõrjus ta Malenkovi võimult
Hirm takistab töötajal riske võtmast, olukordadele väljakutseid esitamast ja oma parimat andmast. Kartlik inimene teeb vaid seda, mida temalt nõutakse ning väldib uuendusi, pärssides sellega arengut ja muudatusi. Hirm võib luua keskkonna, kus inimene tunneb ennast jõuetuna ning ta motivatsioon ja pühendumus kahanevad. Hirm vähendab ka usaldust ja suhtlemist, sest töötajad tunnevad end võimalikest tagasilöökidest ohustatutena ning väldi-vad tööga seonduvaid probleeme. Hirm kahjustab oluliselt ka juhtimiseks vajalikku tagasisidet, mis võimaldaks vältida ebaõi-geid otsuseid ja tegevusi. Juhid võivad mõnikord rakendada töö-tajate motiveerimisel ka hirmu ja sellega kaasnevaid negatiivseid emotsioone, loovad sellega aga paratamatult niisugused tingimu- sed, mis mõjuvad inimeste loomevõimele ja töö tulemuslikkusele kahjulikult.