Jätkusuutlik areng on niisugune praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine, mis ei tee seda tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamise arvelt. Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Looduskeskkonna jätkusuutlikkuse ohustajana toodi välja eelkõige ressursside üleekspluateerimisest ja raiskamisest tulenev kiire ammendumine, elukeskkonna halvenemine seoses looduse absorbeerimisvõimet ületava saasteainete emissiooniga, inimtegevusest tulenevad kliimamuutused ning loodusliku mitmekesisuse vähenemine taime- ja loomaliikide hävimise tõttu. Maailma jätkusuutlikkuse ökoloogiliste probleemide üldistamisel on rahvusvaheliselt kõige enam tööd tehtud ja konventsioonide sõlmimise näol suuremaid tulemusi saavutatu
Kui sageli kogeme pos/neg emotsionaalne. Intensiivus- kui tugevalt neid emotsionaalne tunneme. Valents- sagedus, tugevus, millises suunas rohkem/vähem Sellest baasist olenevalt valime oma toimetuleku strateegia. Enamuuritud läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid: Viha- ei ole konstruktiivne, ei aita midagi lahendada. Vähendab juhi tõsiseltvõetavust ja koostööd Ärevus- ärevuse tekitab määramatu olukord, mis võib ohustada. Ohustajana mingi situatsioon, mille tulemus ei ole teada. Enne eksamit, töökohale kandideerimine. Ärevus võib panna tegutsema- valmistub konkursiks, õpib eksamiks Süü ja häbi- seotud meile sügavalt omaksvõetud käitumisnormide või moraalireeglite rikkumistega. Kui rikume neid- valetamine. Tunneme, et ei ole hästi käitunud. Ebamugava tunde eemaldamiseks püüame midagi ette võtta. Häbi puhul- ideaalmina pettumine, ei vasta enda ootustele. Tajutud identiteedi kaotamine, in ei vasta iseenda
annaabi.ee 
