aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101
· Vingugaas · Lämmastikühendid · Müra, vibratsioon · Tolm, tahm ja muud heitmed Välisõhukaitseks tuleb: · Piirata inimtegevuse mõju · Tarbida energiat säästlikult · Kasutada kvaliteetkütust · Vähendada autotranspordi mõju · Kasutada linnas ühistransporti, jalgratast · Eelistada tooteid, mis ei sisalda freoone · Käituda mõistlikult ja heaperemehelikult · Osaleda metsaistutustalgutel · Järgida seadusi Veekeskkonna põhilisi ohustajaid ja esinevaid probleeme: · Kohatine põhjavee defitsiit ja saastatus · Ebapiisavad veekaitsemeetmed · Happevihmad ja pinnaveekogude eutrofeerumine · Veekogude saastamine heitveega · Rannikumere eutrofeerumine jõgedest tuleneva puudulikult puhastatud ja puhastamata reoveega · Õlireostusriski suurenemine ja ohtlike ainete kuhjumine setetes ja vee-elustikus Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida:
Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi? Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse. NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Kosmiliste kokkupõrgete ohu mõõtmiseks on kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1
katastroof. Kõige tõenäolisemalt ei hukku lähemate aastatuhandete jooksul kosmilises katastroofis keegi. Kuid valvsust ei tohi kaotada, õigemini, valvsust alles tuleb hakata tõstma. Kuna kosmiline oht on peaaegu tajumatu, on seda siiani põhiliselt eiratud. Võib-olla aga peaks seda arvestama võrdselt teiste samal riskitasemel ohtudega, mille vähendamiseks tehakse suuri jõupingutusi ja kulutusi? Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast 5 kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse. (Näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakketide abil.) Seni peame lootma vaid Maa atmosfäärile, milles enamik väiksemaid taevakehi ära põleb, jõudmata maale. 2.5 NEO NASA on loonud Maa-lähedase objekti eriprogrammi (Near Earth Object, NEO), selle
annaabi.ee 
