Hirmu emotsioon on minu arvates alateadvuses kinni, nii et selle ilmumist on võimatu vältida. Füsioloogilised reaktsioonid toimuvad organismis minust sõltumatult ikkagi. Kuna mu mees on sõjaväelane, siis kardan ma kõige rohkem seda, et tal võib hirmutunne väheneda. Viibides mitmeid kordi ohusituatsioonis võib hirmu või siis ohutunne kaduda. Tekib harjumus tunda pidevalt ohtu oma elule, mistõttu ei võeta hirmu enam tõsiselt. Mees väidab aga vastupidist, et mida rohkem ohusituatsioonides viibida, seda tugevamaks ta vaist muutub, et ohte ära tunda. Kinnitust tema väitele leidsin Triin Hannusti loenguslaididelt (,,Motivatsioonid ja emotsioonid"), kus ta kirjutab: "Isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb seadumus neid ähvardusi ära tunda". Sõjasituatsioonis võib hirmu emotsiooni puudumisel olla katastroofilisi tagajärgi, kui sa ei tunne hirmu oma vaenlase ees ega suuda karta. Ega ilmaasjata selliseid inimesi hulljulgeteks kutsuta
1) Maksas hakkab glükogeenis tekkima glükoos 2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks ja laktaadist tekib lõpuks glükoos, nim neoglükogeneesiks (glükoosi teke ka valkudest ja glütseroolist). 3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui glükadoonile appi – võimaldab reserve kiiremini kasututsele võtta. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused Patoloogiline hüperglükeemia tekib diabeedi ehk suhkurtõve (suhkruhaiguse) korral. Diabeeti on kahte tüüpi: 1) I tüüpi diabeet – tekib siis, kui pankreas ei suuda piisavalt insuliini
Neid rakke aktiveeritakse preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu. Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse, millese postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki. Neerupealise säsi katehhoolamiinide toime on tähtis nendele elunditele ja osadele, mis pole postganglionaarsete elundite poolt innerveeritud. Neerupealise säsist vabanenud katehhoolamiinid osalevad metaboolsete protsesside regulatsioonis. Ohusituatsioonides ja emotsionaalsete korrmuste puhul katehhoolamiinide väljutus suureneb. Parasümpaatiline NS- keskused asuvad ajutüves ja seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka ANS kaniosakraalseks osaks. Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjenemine, väheneb organismi energiakulu. Nii sümpaatilises kui ka parasümpaatilises pre- ja
annaabi.ee 
