kehtestatud finantsdistsipliinist. Omavalitsustel oli kahepeale olemas korralik üldharidus-, huvi- ja spordikoolide võrgustik ning nende finantseerimise osas tehti koostööd. Seega oli linna ja 1 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16671 2 https://www.siseministeerium.ee/public/KOV_indeks__2013_aruanne_final.pdf rõngasvalla elanike elu juba enne ühinemist läbi põimunud. Ühinemisjärgse olukorra ohukohana võib välja tuua endise linna ja valla elanike potentsiaalselt erineva arusaamise ja ootuse avalike teenuste kvaliteedi osas, mis võivad kohati olla vastukäivad (näiteks maateede lahti lükkamine talvel on linnast vaadates ebamõistlik kulutus) ja ning sisaldavad seetõttu potentsiaalseid konflikte. Teema olulisuse mõistmiseks on vaja vaadata ka laiemat tausta. Eesti omavalitsused on elanike
(LKS eelnõu § 20 lg 4). Erinevate erialade spetsialistide koostöös on mitmeid probleeme, mis ohustavad LKS eelnõus eesmärgiks seatud valdkondadeülese koostöö põhimõtte edukat rakendumist praktikas. Kõige olulisemaks neist on asjaolu, et hetkel ei toimi koostöö lastekaitsevaldkonnas nii hästi kui võiks (probleeme on pikemalt kirjeldatud ptk-s 3.2 „Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad“). Uuringus osalenud eksperdid näevad LKS eelnõu ohukohana, et valdkondadeülese koostöö kohustus võib jääda praktikas jätkuvalt deklaratiivseks ega rakendu nii hästi nagu peaks, kuna LKS eelnõu keskendub eelkõige lastekaitsetöö korraldamisele ning seab teiste siduserialade esindajatele vähe konkreetseid ülesandeid. Seega ei ole probleemiks mitte seaduse sõnastus, vaid praegune praktika, kus koostöös on arenguruumi. Igas lastekaitsetöö etapis peaksid erinevate valdkondade tegevused lähtuma sarnastest lapsi ja peresid
annaabi.ee 
