Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Stress võib mõjutada tervist ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus. Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja, kuid ta aitab kaasa selle arengule. Stress mõjutab ka inimese käitumist: inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegurite osa . Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob, adrenaliin juhitakse lihastest läbi terve keha välja - nii saavutatakse tasakaal. Kui stress on emotsionaalselt soodus ja keeruline olukord ei kesta kaua ning on kontrollitav, saab organism pärast aktiivsuse perioodi taastuda ja puhata. Stressiga toimetulek: Igaüks peaks leidma enda jaoks sobivad stressi maandamise viisid. Stressiga toimetulekuks on tänapäeval mitmeid vahendeid ravimid (valuleevandajad, unerohud jne
Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Päraku- ja põielihased lõdvestuvad ja tõmbuvad kokku, tekitades vahelduvalt urineerimistungi või põhjustades kõhulahtisust. Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob ja adrenaliin juhitakse lihastest läbi keha välja nii saavutatakse tasakaal. Ometi ei ole kõik adrenaliini vabanemise mõjud negatiivsed. See aitab meil üle elada raskeid või ohtlikke olukordi, mobiliseerides suhkruid, millest organism saab rohkem jõudu, energiat ja vastupidavust, mistõttu me oleme võimelised ägedamalt võitlema või kiiremini jooksma adrenaliin ergutab meid tegutsema.
annaabi.ee 
