Reoveega saastumine võib ohustada ka inimeste ja loomade tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada. Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks kattub turismi kõrghooaeg ohualti merikilpkonna paljunemisperioodiga. Maa degradeerumine Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada turismirajatiste, teede ja lennuväljade ehitamine, maa kasutamine majutusasutuste ja teiste infrastruktuurirajatiste jaoks ning ehitusmaterjalide kasutamine (liivakaevandamine). Metsad kannatavad sageli turismi kahjuliku mõju all, sest metsa võetakse maha küttepuude saamiseks ja ehitistele maa vabastamiseks.
haruldaseks. Püsivaatluste seiretulemuste järgi püsib lendorava arvukus viimastel aastatel stabiilsena, sest elutingimused nende elupaikades on säilinud suhteliselt muutumatutena. Olilistemaks ohuteguriteks on vanade metsade ja nendes leiduvate õõnsate puude vähenemine ning raied lendoravate elupaikades. Eriti suureks ohuks on lageraied, mis hävitavad elupaiku ja loovad levikubarjääre. Lendorav on Eestis I kategooria kaitsealune liik ning kantud ohualti liigina punasesse raamatusse. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 2. Lendorava levik Eestis enne 1980. aastat (sinine) ja aastatel 1980 2003 (roheline). (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Üldiselt on kaitsealused liigid jaotatud looduskaitseseaduse järgi kolme kategooriasse (joonis 3). Kõige ohustatumad liigid kuuluvad I kaitsekategooriasse ja kõige vähem ohustatud III kaitsekategooriasse
küttimine. Kunagi oli viigerhüljes Läänemerel väga laialt levinud liik, kes asustas kogu mere põhja- ja keskosa, mis talvel jääga kattus. Hinnanguliselt elas 20. sajandi alguses siin kuni 200 000 Läänemere viigerhüljest. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid (ligikaudu 6500-8000 viigerhüljest). Läänemere viigerhüljes on ohualti liigina IUCN Punases nimekirjas ning kaitstud ka Berni konventsiooni, EL loodusdirektiivi ja riiklike seadustega maades, kuhu tema leviala ulatub. Tänapäeval on selle liigi küttimine kogu Läänemerel keelatud. Randla Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on loivaline hülglaste sugukonnast. Randali levilaks on põhjaparas- ja arktilise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- ja Põhjameres
annaabi.ee 
