Kreeka müütidest peegeldusid samuti kreeklaste sõja- ja mereretked kaugetele maadele. Nii kirjeldab üks poeem kreeka kangelaste meresõitu "Argo"- nimelisel laeval, mille järgi nimetatakse ka kangelasi argonautideks (kreeka keeles "Argol sõitjateks"). Retke juhiks oli Tessaalia kangelane Jason, kellele kuningas Pelias tegi ülesandeks ära tuua kuidvillak (nõiduslik jäära nahk), mida hoiti kaugel Kolchises (Kaukasuses). Kuldvillaku kättesaamiseks tuli Jasonil teostada pikk ja ohtuderikas teekond Musta mere idarannikule. Ühe esimesi vägitegusid teostasid argonaudid, kui nad olid jõudnud poolsaarele, kus elutses kuningas Phineus, kes oli kord vihastanud Zeusi; Zeus oli ta selle eest pimedaks löönud ja saatnud ta kallale metsikud linnud harpüiad. Harpüiadel oli raudne nahk ja küüned. Nad võtsid ära pimeda Phineuse jaoks valmistatud toidu ja lendasid minema. Phineuse teenrid raiusid harpüiasid mõõkadega, kuid ei suutnud neile midagi teha
nii loomise asjaolude kui looja isiku tõttu, kes nende käsitluses oli loomult paheline ja kuri. ,,Gnostilised müüdid kirjeldavad Jumala võitlust demiurgiga, ent nad ei vastanda teravalt mitte ainult kahte jumalust, vaid ka nende loomingut." (LAHE 2004:50) Materiaalne maailm oli suletud, pime ja madal. Teispoolne maailm aga särav ja hiilgav, vastuoludeta harmooniline paik. On selge, et tolleaegse inimese igapäevaelu kogemusega läks sarnane käsitlus päris hästi kokku. Elu oli rakse ja ohtuderikas, täis ebaõiglust ja surma. Kuidas saigi selline maailm olla hea või tekkinud heast tahtest? Igapäevaelus aitas vastu pidada lootus suurepärasele teispoolsusele, mis ees ootas. On raske isegi ette kujutada maailmapõlgust ja pessimismi, mida samal ajal kõige materiaalse kurjaks pidamine enesega kaasa tõi. Gnostikute vaade on oma olemuselt radikaalne, kuid samas vähemalt selgejooneline. Jungil taolised käsitlused puuduvad, ka ei leia temalt mõttekäike, milles võiks ära tunda
annaabi.ee 
