· Sirge. Liigid paiknevad koosluses hierarhiliselt ja kõige tugevam liik on hõivanud mingi kindla proportsiooni ressursidest, teine mingi osa, mis esimesest järgi jäi jne. Iga järgmine liik konkurentsis kehvem. Kooslus kujunenud konkrurentsivõitluse tulemusel. · Üldine log-normaalne mudel. Kõige realistlikum. Ilmneb või esineb ainult suurtes või liigirikastes süsteemides ja põhineb eeldusel, et liikide ohtruste jaotus on lognormaalne. Keskmisi ohtrusi esineb kõige rohkem (väga vähe arvukaid ja väga väikse arvukusega liike vähe). See on lihtsalt loodusseadus. Peab olema palju nõrku mõjureid. 39. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; · taksonite arv · ühtlus (taksonite suhteliste ohtruste jaotus) Ei saa mitmekesisust määrata vaid erinevate liikide arvuga. Peame arvestama ka, kui vähe
Beeta nimi on liigivahelduvus. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna muutumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Diversiteedi komponendid Taksonite arvu loetakse vaid üheks diversiteedi komponendiks. Joonis. Kaks metsatukka, mõlemas S=3 ehk kolm liiki mõlemas, ühes metsatukas 15 isendit. Esimeses metsatukas igat liiki puud on 5 tükki. Teises metsatukas 13 A liiki puud ja üks B ja üks C. Erinevate taksonite suhteliste ohtruste(esinemistõenäosuste) jaotus. Ühtlus(evenness, equitability) esimeses metsatukas ühtlus suur, teises väike. Ühtlus on madal kui dominantsus on suur. Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Dominantsuse diversiteedi kõver. Joonis. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras(ei mõõda midagi). Viimane on liik nr S(liikide arv). Y-telg mõõdab liikide logaritmilist ohtrust. Saame monotoonselt langeva graafiku(mitte kunagi ei tõuse). Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus