Turvabülletäänide lehel. Trooja hobuseid saab kaasa panna ka tarkvarale, mida te tasuta alla laadite. Ärge kunagi laadige alla tarkvara allikast, mida te ei usalda. Microsofti värskendusi ja paiku laadige alati alla veebilehelt Microsoft Windows Update või Microsoft Office Update. Kuidas ussid ja viirused levivad? Peaaegu kõik viirused ja paljud ussid ei saa levida, kui te ei ava või käivita nakatunud faili või programmi. Paljud kõige ohtlikumatest viirustest on levinud eelkõige meilisõnumite manustena - failidena, mida saadetakse koos meilisõnumiga. Tavaliselt on lihtne näha, kas meilisõnumiga on kaasas manus, kuna sõnumi juures kuvatakse kirjaklambri-ikoon, mis kujutab manust ning mille juures on manuse nimi. Meilimanustena võite igapäevaselt saada mitut erinevat tüüpi faile, näiteks fotosid, Microsoft Wordis kirjutatud kirju ja kasvõi Exceli arvutustabeleid.
langenud väga madalale. Alad, kus põhjavesi on otsa saanud muutuvad elamiskõlbmatuks ja
taimkate kaob, see omakorda toob esile olukorra, kus langev päikese energia ei jõua
taimedeni vaid lihtsalt soojendab pinnast ja läbi selle õhku.
Vee kuritarvitamine pole siiski suurim mure kliimasoojenemise juures. Probleemiks on
loomad ise, sest iga loom hingab välja suurtes kogustes CO2 gaasi ja eritab muid erinevaid
gaase, mille hulgas üks kõige ohtlikumatest meie atmosfäärile on metaan. Maailmas on
nüüdeks üle 7 miljardi inimese, aga viie aastaga on kasvanud karjaloomade arv 60 miljardilt
70 miljardini ega näita märke aeglustumisest. 7 Kui vaadata CO2 üleküllust atmosfääris siis
see ei tee suuri muudatusi paarikümne aastaga vaid sajandite vältel on see vaadeldav. Samal
ajal loomade poolt toodetud metaanil, mida nad toodavad 570 miljardit liitrit iga päev, on 86
5 "Livestock", Worldwatch,
Seni on Eestis loomaõnnetuste vältimiseks üsna vähe tehtud, kuid juba võetakse arvesse teiste riikide kogemusi. Järgnevalt on töös väljatoodud natuke statistikat õnnetustest metsloomadega ja mida nende vähendamiseks on tehtud. Samuti tuleb juttu rohevõrgustikust ja valglinnastumisest. 3 1. OHTLIKUD TEGURID Ohtlikud tegurid saab jaotada mitmeti. Antud peatükis saab ülevaate ohtlikumatest maanteelõikudest, aastaaegadest ja kellaaegadest, mil õnnetusi loomadega juhtub tihedamini. 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud Joonis 1. Olulised võimalike õnnetuste kohad (sinised kolmnurgad) ja 2000. aastal registreeritud loomaõnnetused (punased ringid) Eesti suurematel maanteedel (Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007.). Ulukiõnnetuste statistikat Eestis on põhjalikumalt kogunud ja uurinud 1980. aastate lõpus
annaabi.ee 
