V iimane oli leke ühest hiljutisest ja suurimast. (Robertson, Kraussaug 2010) Viimase kahekümne aasta jook sul on juhtunud naftalekkeid ka Kuveidis, USA-s ja Mehhikos, olles mastaabilt ja volüümid sarnased eelmisega. Naftalekkeid, mis kaasnevad ammutamisega juhtub aastas mitmeid, kahjustades see juures ökoloogilist keskkonda tohutult. Lisaks ammutamisele on suureks probleemiks ka laevade masinaruumidest tulenev leke, samuti ka jõgede väljakandest. Olulisel kohal reostusel ja ohtlikkusel on ka tankerite puhastamiseks kasutatavad toksilised ained (Ibid.) 7 2. GLOBAALSED NAFTARESERVID See peatükk käsitleb lähemalt naftareserve minevikus ja olevikus. Peatükis tuuakse välja mõistete naftareserv ja naftaresurss erinevused ning sõltuvus teineteisest. Tuuakse välja põhilised meetodid, kuidas uurida reservides olevat naftakogust. Kirjeldatakse, kuidas jõuda naftareservide maksimaalse tootlikkuseni
Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat. Seega ei saa eirata ja praktikas 70 ka ei väldita sanktsiooni mõistmisel toimepanija isiksust. Eriti oluline on aga isiksuse arvestamine juhul, kui tegemist on mõjutusvahendi mõistmisega eripreventiivsetel kaalutlustel nagu karistusjärgse kinnipidamise puhul
annaabi.ee 
