Kõik pidid teda kuuletuma sest muidu oleks maailm käest läinud.(jumala suust) 2. Ksatriad ehk sõjamehed(aristrokraadid jne. Aitavad maad ja rahvast ja tegelevad ka braahmanide õpilastena) (jumala käsivarrest) 3. Vaisijad-talupojad, põlluharijad, käsitöölised pidid kätega tootma. 4. Suudrad ehk teeniad kes teenisid kõiki eelmisi klasse.(jumala jalad) Välja jäid põlisindialased ehk puutumatud. Nendega eit ohtinud kokku puutuda (tehtud mudast). Kastisüsteemis sünnid ja kastide välised abielud keelatud. Pühakiri Veeda (veda-teadmine). Veedad on jumalikult inspireeritud raamatud. Veedad: 1. Veeda hümnid- ohverdamised, palvetamised, jumala kiitmised, loitsud kõige vanem on ,,rigveda". 2. Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3. Upanisadid-rahvaraamatute jätk see tähendab otseses tõlkes istungit või istumist. Istuti õpetaja juures ja
5 saj juhtis iirimaal misjonitööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste kaitsepühakuna. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre kellest paljud suundusid mandrile misjonitööd tegema. Lääne-Euroopas kujuneisd kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529 Monte Cassino, sest oli pettunud kaasaegses kloostrielus.(tema reeglid olid sellised, et ei tohi uhkeldada, isekusest tuli lahti öelda, kloostrit ei ohtinud vahetada, kloostri elu ei pidanud olema ülemäära karm.) Tema reeglite populaarsus kasvas Gregorius Suure soovituse tulemusel. Gregorius nimetas Bendictuse pühakuks. Tema reeglid võeti ka Frangi riigis aluseks. Seal tõlgendati benecictuse endeid veidike teisiti: suurem rõhk jumalateenistusel ja palvetele, munkade töö jäeti soiku. Rikkad annetasid. Kloostritest said naturaalmajanduslikud majapidamised, laialdaste maade ja talupoegadega.Munkade töö asendati palvetega
Igasugune provintside eripära peab kaduma, kõikdes üh elusfäärides. Schüte tegi selgeks, et on üks kuningas, üks seadus, üks rahvas. Kuningate arusaam siinsetest provintside seosest emamaaga. 2. Rootsi riigi nõukogu ( Rootsi kõrgaadel)- täiesti teistsugusel arusaamal. Leidsid, et provintsid tuleks emamaa pol struktuuridest välja, provintside eripära ei tohi kaot, ei tohiks olla ühtseid seadusi ja seisusi. Eriõigused,mis siinsetel seisustel olid, ei ohtinud laieneda rootsi aadlile. Seot omandisuhetega. Rootsi aadlikud saanud rootsi riiki teenides siin suuri maavaldusi. Kui oleks toimunud ühtlustamine, oleks nende privileegid ära kadunud. Riigi nõukogu soovis seetõttu eripära hoida ja unifitseerimist ei tohtinud toimuda. Mängu tuleb oluline küsimus, milline on side emamaaga. 3. Läänemere provintside seisused ise- Mõlemad rüütelkonnad ja riigi seisused nävad sidet läbi personaaluniooni
annaabi.ee 
