** hästilagunenud turvasmullal antake N vaid vajaduse korral 50-100 kg/ha. NB!Lisaks paar tabelit lisamatejalidest Heintaimede kasvulaad Selle all mõeldakse taimede kasvukõrgust ja lehe massi paiknemist. Kasvulaadi järgi jagatakse heintaimed kolme rühma: 1. Pealisheinad milliste kasvukõrgus on suurem kui 50 cm. Lehe mass mood rohu saagist kuni 2/3 ja seetõttu on otstarbekas neid kasutada niiteliselt ehk niidutüübilised. Nt põld-timut, päideroog, ohtetuluste, punane ristik, idakitsehernes. 2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende taimede enamus lehti kasvab mulla pinna lähedal. Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1-
ühelt hektarilt. Haljasmass tuleks niita augusti lõpus või septembris. Kasutus aastatel tuleks taimik koristada siis kui see on kõige väärtuslikum. Koristada tuleks õitsemise eel, sest siis sisaldab põldhein kõige rohkem proteiini ja on vähem toorkiudu sisaldav. Kui põldhein niita enne õitsemist, siis see soodustab hädala kasvu ja taimede püsivust rohukamaras. Varajane punane ristik AAS REBASESABA Ohtetuluste on niidu tüübiline ei sobi karjamaale... Noores arengufaasis saab kesmise söödaväärtusega sööda.. ei kogu mulda toitaineid, toitainete rikas, ei külmu ära, Saak võib olla küll suur aga pidev niitmine vähendab saagikust.. . maa aluseid võsundeid hoidab pidev tugev juurevõrgustik.. AASNURMIKAS- võsundiline muru ja söödasort. Teise karjatamise ringi ajal on kõige suurem kogus rohtu. Sügise poole rohu kasv aeglustub. Hea oleks kui iga karjatamise ringi järgi teha hein
annaabi.ee 
