Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal b) suvinisu - külvatakse kevadel ja lõigatakse sügisel. Eestis kasvatatakse suvinisu Huvitavat Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Tänan vaatamast!
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest
tugevaks. Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes. Selles faasis on taimed tundlikud vee-ja toitainete puudusele. Kui kasvuolud sellel ajal on halvad, siis jääb väikeseks viljakandvate pähikute arv ja suurt saaki loota ei ole ka hilisemate soodsate tingimuste korral. 5. Loomine on õisiku väljumine ülemise lehe tupest. Selle faasi alguseks on aeg, kui pool õisikust (ohteid mitte arvestades) on ilmunud lehetupest välja. Sellel perioodil taimede intensiivne kasv jätkub. Oluline on ka siin faasis piisav toitainete ja vee kättesaadavus. Nende puudusel jääb saak väikeseks. Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6
annaabi.ee 
