elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Autokraanade tööjuhendisse võeti punkt, mis keelab kraanajuhi viibimise kraana kabiinis, kui toimub kraana paigaldamine tugikäppadele või viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral; 26% kokkupuutel seadme metallosadega, mis ei ole normaalselt pingestatud. Seega kaks põhilist õnnetusliiki: 1) õnnetused leiavad aset ettenähtud reziimil töötaval seadmel (enamasti ei kasutata kaitsevahendeid ja töötatakse pinget maha võtmata)
Seega jääb seekord üle loota, et käesolevad tulemused on aluseks Tallinna keskkonnaseisundi kaardistamisel ning selle kaudu paremaks muutmisel . 5. Kasutatud kirjandus Boman, M., Mattsson, L. (2007). A note on attitudes and knowledge concerning enivornmental issues in Sweden, Journal of Environmental Management. Lang, S. (1999). Nature Concepts, Environmental Consciousness and Behaviour in Estonia. University Köln, Germany. Lauristin, M., Firsova, B. (1987). Massovaja kommunikazija i ohrana sredõ. Tallinn: Eesti Raamat. Uljas, J. (2001). Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas. Sotsioloogiline uurimus. Tallinn 54 TRANSPORDIVAHENDITE KASUTAMINE Jüri Uljas Jalgrataste kasutamine 61%-l vastanutest oli perekonnas vähemalt 1 jalgratas. Kõikide küsitletute seas oli 28% 1, 18% 2, 9% 3 ja 6% perekondadest 4 ja enam jalgratast. Kõikide jalgrattaomanike võrdluses oli 47% 1 jalgratas, 30% oli 2, 15% 3 ja 9% oli 4
annaabi.ee 
