(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. (4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. § 70. Ohjeldusmeetmete kasutamine (1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. (2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni. 13 III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA: Nõmm, RKHKm 3-3-1-21-03; Kohtla-Järve Soojus, RKHKo 3-3-1-3-04; R. L
sõlmimise kohustus (kontraheerimissund), või esitab ta motiveerimata arveid, ehkki seaduse kohaselt peab olema tagatud kulude läbipaistvus, lahendatakse vaidlus üldkohtus. Vaatamata sellele, et ka niisuguste kaasuste puhul ei saa eitada teatud võimupositsiooni, on need vaidlused siiski omasemad tsiviilõigussuhetele, sest võimupositsioon ei tulene avaliku võimu kandja staatusest, vaid monopoolsest seisundist turul. Eraõigus koos konkurentsireeglitega omab küllaldasi ohjeldusmeetmeid selliste olukordade jaoks. Juba halduskohtute tegevuse taastamisele järgnenud varases praktikas kerkisid üles erastamisvaidlused, kus erastamise objektiks olnud eluruum võis kuuluda mõne nõukogudeaegse ettevõtte järglasest äriühingule. Need firmad loeti halduskohtute poolt erastamisprotsessis avaliku ülesande täitjaks, kellel on spetsiifilised võimuvolitused.12 Vara erastamise üle saab otsustada vaid selleks erilist, avalik- õiguslikku volitust omav isik, mitte igaüks