Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ka vees. KEDA SÖÖVAD ROOMAJAD? Nad on röövloomad (suurem osa neist) ja söövad kõiki kellest jõud üle käib. Roomajad on looduses olulised putukate ja näriliste arvukuse ohjeldanud. KES SÖÖVAD ROOMAJAID? Roomajad on enamasti väikesed, seeõtu on nad toiduks paljudele loomadele. Nad on söögiks: lindudele (toonekured ja kotkad) ja suuematele roomajatele ning veel imetajatele (rebased nirgid) KUIDAS ROOMAJAD END KAISEVAD? Neil on kaitsevärvus Sisalikud on võimelised paari sekundiga liiva alla pugeda
veelgi enam aga valitseja miilustamine rahvaga. 7 Mida enam ta jälitusmaania küüsi langes- seda peeti paranoia sümptomiks- , seda suuremaks muutus tema hirm sotsialistide ja anarhistide ees, kes kõik näisid talle vennad ühe mütsi all, jakobiinide mütsi all. Nõnda siis juhtuski, et Ludwig II sülitas oma ministritele tuld ja tõrva, kaitses end maapäeva eest, kaitses end kodade konservatiivse enamuse eest, kes ei ohjeldanud Baieri valitsuse keisririigisõbralikku poliitikat, millele ta oli kõigiti vastu, ning kes hindas ja toetas ministrite riigikirikupoliitikat, millega ta oli kõigiti nõus. Ludwig II, kes soovis avalikkuse ees esineda kui kuningas Jumala armust, olla seega lülitatud ka usklike ja kirikutruude riigialamate palvetesse, oli omaenda seisukohal, mis kattus suures osas riikluse kandjate orientatsiooniga. Nii Ludwig II kui ka tema valitsus pidasid eksimatuse dogmat riigile ohtlikuks
Laevaehitusinsener V. Kostenko kirjutab oma mälestusteraamatus “Orjolil Tšušimasse” huvitavat episoodi, kus ohvitserid keeldusid jõuluõhtule kutsumast “Orjoli” komandöri, esimese järgu kaptenit, pidulikule koosviibimisele, kuna viimane oli käitunud ühe ohvitseriga liiga hoolimatult. Olla mitte kutsutud jõuluõhtule oli sellele komandörile häbistavaks vihjeks, millest tal tuli uhkust maha surudes tahes-tahtmata teha õiged järeldused. Seega ei ohjeldanud ühiskajutis väljakujunenud tavad mitte ainult noori ohvitsere, vaid ka vanu ja kogenud kapteneid, kel oli ju samuti ühiskajuti kasvatus, aga kes sellele vaatamata mõnikord suurest võimust peapöörituse said. Inglise meremeestel on ühiskajutis kena komme igal nädalapäeval oma kindel toost tõsta. Näiteks: esmaspäeval – vana hea Inglismaa terviseks, teisipäeval – meie emade terviseks,