Vanemate iseloom mõjutab ka nende kasvatusstiili ja emotsionaalset kontakti oma lastega. Kui kasvatuses domineerib hoolimatus või vastupidi, ollakse autoritaarsed ja ranged, siis kannatab selle all lapse emotsionaalne areng. Ka Mare Tuisk on oma uurimuses jõudnud järeldusteni, et käitumisraskustega laste peredes on just emotsionaalse kontakti vajadused jäänud rahuldamata, selle tulemusel muutuvad helluse- ja tähelepanuvaeguse all kannatavad lapsed agressiivseteks ja ohjeldamatuteks. Kodused ei suuda ega oska anda lapsele eluks vajalikke oskusi: kuidas oma vajadusi adekvaatselt väljendada, kuidas lahendada konflikte ja ebaõnnestumistest üle saada ning mis kõige tähtsam: kuidas meie käitumine mõjutab meid ümbritsevat keskkonda . See kõik võimendub veelgi, kui looduse poolt on kaasa saadud geneetilised eelsoodumused teatud isiksuseomaduste näol, mis endaga toimetuleku veelgi raskemaks teevad .
Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. · Kreeka sõna drama tähistab tegevust, mille alla teatriga seotud tähenduses kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline. Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud rituaalsed ja seotud viljakuspidustustega (vana surm ja uue sünd, noore võit vana üle) ja võisid muutuda üsna ohjeldamatuteks. Nende muistsete pidustustega on ilmselt seotud Lääne-Euroopa karnevalitraditsioon. Draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud jumal Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus 5. ja 4. sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti suurtel dionüüsiatel märtsis- aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris ja moodustas osa selle jumala kultusest. · Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas
annaabi.ee 
