niiske. Nende nahk laseb vett läbi ja seal on seil ka mürginäärmed Ptk. 10 Kahepaiksed on olulised toiduvõrgus, hävitavad haigust kandvaid putukaid ja muid aiakahjureid, kasutatakse ravimitööstuses, toiduks ja lemmikloomadena. Ptk. 11 Roomajad jagunevad: sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk
psühholoogiliste häirete sümptome kui emotsioonile keskendunud inimestel (Collins, Baum & Singer, 1983) · Näib, et tajutud kontrolli tunne soodustab pikaealisust. Vähema ja suurema elanikepoolse kontrolli võimalustega hooldekodude elanike võrdlusel selgus, et viimastes olid vanurid aktiivsemad, õnnelikumad, vähem stressis (madalama kortikosteroidinivooga), tervemad ja poole madalama suremusega kui vähese isikliku kontrolli võimalusega hooldekodus (Rodin & Langer, 1977) Stressi ohjeldajad · Stressi ohjeldajad on meetmed, mis stressireaktsiooni leevendavad. Frankenile meeldib ka neid otsida nii bioloogiliste, õpitud kui ka tunnetuslike tegurite seast · Evolutsioonilise psühholoogia põhimõtete kohaselt on inimene arenenud sotsiaalse olevusena, kellele on kaasa sündinud omadus otsida teistelt inimestelt mitte ainult abi, vaid ka toetust ähvarduse korral · Autorid on välja toonud kolm sotsiaalse toetuse vormi (Schwarzer, Dunkel-Schetter, & Kemeny, 1994; Vaux, 1992):