Kirjaga pronksn~oudel on palju s¨ ugavam t¨ahendus kui lihtsalt muistsetel anumatel. Pronksn~oud olid sakraalseks meediaks. Eriti varasemal Yin perioodil oli tegu v¨aga valitud kuninga- ja u ¨likuperede rituaalanumatega. Hiljem rituaalid levisid u ¨likkonnalt allapoole, saades usulis-poliitiliseks vahendiks, millega valitsejad oma v~oimu teostasid [ 84, lk.254]. Varasematel Yin ja L¨a¨ane-Zhou perioodidel kasutati p~ohiliselt valu k¨aigus kaunistuste pealekandmist , kujutis ulatub sellisel juhul n~ou pinnast k~orgemale. Hiljem Ida-Zhou ja KevadedS¨ ugised perioodidel, kasutati rohkem graveerimist . Ida-Zhou kiri oli veel paksu joonega , KevadedS¨ ugised kiri juba peene joonega . Valukiri on tugeva, j~ oulise joonega, graveering rohkem
Analoogiliselt toimub funktsiooni y = f (x) (x [a, b]) graafiku skitseerimine arvuti abil, kusjuures kasutatakse mingit graafikapaketti. Ka sel korral tuleb m¨a¨arata punk- tide arv, milles arvutatakse funktsiooni f v¨a¨artus. Saadud punktide u ¨hendamiseks xy - tasandil kasutab pakett seejuures teatud struktuuriga funktsioone, n¨aiteks pol¨ unoome. J¨argnevalt on graafikute skitseerimiseks kasutatud p~ohiliselt paketti SWP, vaid m~onin- gatel erijuhtudel on kasutatud TE X-is kirjutatud programme. M~oiste "funktsioon" asemel kasutatakse ka m~oistet "kujutus." Hulka f (X) nimeta- takse hulga X kujutiseks kujutamisel funktsiooniga f. Kui anal¨ uu¨tiliselt esitatud funkt- siooni y = f (x) korral ei ole funktsiooni m¨a¨aramispiirkond fikseeritud, siis funktsiooni m¨a¨aramispiirkonnaks X loetakse k~ oigi nende argumendi x v¨a¨artuste hulka, mille korral
annaabi.ee 
