on tihedalt seotud l~ opmata v¨ aikese suuruse m~oistega. V~oib ka v¨aita, et matemaatiline anal¨ uu¨s uurib funktsioone ja nende u ¨ldistusi l~opmata v¨aikeste meetodil. Nii tehnikas kui ka looduses uuritavate protsesside kirjeldamisel kasutatakse funktsionaalseid seoseid ja nende uurimiseks matemaatilist anal¨ uu ¨si. Antud ~oppevahendis k¨asitletakse klassikalist matemaatilist anal¨ uu¨si, mille p~ohiliseks uurimisobjektiks on funktsioon. Esitatud pi- irv¨a¨artuste meetod on rakendatav ka t¨anap¨aeva matemaatika uurimisobjektide, nagu funktsionaal, operaator jne korral. P~ohilised viited on ~ ~ opikutele [5] ja [10]. Opikut [11] ja ~oppematerjali [13] on m~oistlik kasutada selle kursuse p~ ohit~ ~ odedega tutvumisel
m¨argiolekute kirjeldusmudelina. Kolmandas osas v~ordlen eri allikate m¨argi- morfoloogiaid ning esitan omapoolse struktuuri m¨argis~onastiku kande kirjeldamiseks. T¨o¨o oluliseks osaks on ka lisad, millest mahukaim esi- tab 522 m¨argi morfoloogilised seletused vastavalt S. Shirakawa Jit¯o . ~ Oigustatud on k¨usimus niiv~ord mahuka lisa otstarbekuse kohta. P~ohjen- duseks v~oin o¨elda, et aktiivne t¨oo¨ Jit¯o kallal on olnud u ¨heks p~ohiliseks k¨aesoleva t¨o¨o ¨argitusmotiiviks ning samas on mul heameel pakkuda ka jaapani keelt mittevaldavale huviliste ringile v~oimalust piiluda Shirakawa kirjeldatud muinasm¨arkide maailma. 8 I P~ ohim~ oisteid J¨argneva p~ohim~oistete seletuse olen jaotanud nelja osasse. M¨arkide makrostruktuuri all vaatlen kanjim¨argi kui terviku omadusi: m¨argi kuju, h¨aa¨ldust, ajalugu. Mikrostruktuuri all k¨asitlen kanji seesmist u
annaabi.ee 
