Kiriki kõrgus 55 m, kupli läbimõõt 30 m. 1453 muudeti kirik mošeeks. 16 saj algul ehitati juurde mitu kivist minaretti. 1932 muudeti muuseumiks. Oguusid Oguus – muiasturgi keelest suguharu (ok – suguharu, z on mitmuse tunnus). Seldžukid ja osmanid kujunenud oguusidest. Seld – kõnõki hõim, osmanid – kai hõim. OGUUSIDE ALGKODU – esime turgi suguharudest. Hiina allikate põhjal on teada, et nad elasid tänapäeva Mongoolia alal. 6-7 saj oli oguuse 6 hõimu, 8 sajadil 8, 11 saj 24. 8 saj sõdisid oguusid muinasturkidega. Turkide riik 680 – 744. legendi järgi oli oguuside algisaks Og´uz Kag´an ning et nad jagunesid vastavalt nende isa poegade nimedele 24 hõimuks. Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname) OGUUSIDE MIGRATSIOON – alates Uiguride riigi kokkuvarisemisest algab og-de migr läände. Uiguurid 744 – 840 elasid Mongoolia aladel. 10 saj alguses jagunevad og-d 2:
Essenoviga kahasse kirjutataud ,,Turaani pisarate" järel on A. Salasovil ilmumas romaan ,,Sünd", milles jutustatakse tööstuse sünnist Kesk-Aasias. 1979 elas A. Salasov Moskvas, töötas Üleliidulises Raadios. Seal oli ta intseneerinud M. Solohhovi, B. Polevoi, L. Sobolevi ja V. Popovi teoseid. ,,Turaani pisarad" (1970, ek 1979, tölk A. Ehin, ja Ly Seppel) Sultan Sandzar. Oguusid keelduvad andamit maksmast. Mervis resideeruv sultan määrab uue maksukoguja Kumatsi. Oguuse toetas riigi tähtsuselt teine linn, Samarkand. Kumats mängis oma mängu: ,,Ta kavatses provotseerida Samarkandis ülestõusu, ässitades nii sultani Samarkandi vastu. Samarkandi sõjakäigus oleksid pidanud osalema ka oguusid; keeldumise korral oleks ka nemad sultani viha alla sattunud. Ka kavatses Kumatsi jätta osa oguusidelt korjatavast maksust endale. Samarkandis tüli õhutamiseks kasutas Kumats ismailiite (usuliikumine). Lõpuks läkski sultan Samarkandi vastu ning valuutas linna
annaabi.ee 
