(a, b). 2. Kui f (x) < 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f (x) kumer vahemikus (a, b). Joone k¨a¨ anupunktid. Punkti, mis eraldab pideva joone kumerat osa n~ogusast, nimetatakse selle joone k¨ a¨anupunktiks. 93 N¨aiteks joonise 4.2 graafikutel 5 - 8 on k¨a¨anupunktid. T¨apsemalt: graafiku- tel 5 ja 8 l¨aheb vasakult paremale liikudes kumerus u¨le n~ogususeks ning graafiku- tel 6 ja 7 l¨aheb vasakult paremale liikudes n~ogusus u ¨le kumeruseks. Olgu punkt P = (x1 , f (x1 )) joone y = f (x) k¨a¨anupunkt. Sellisel juhul ei saa kehtida v~orratus f (x1 ) > 0. T~oepoolest, kui kehtiks f (x1 ) > 0, siis teoreemi 4.5 v¨aite 1 p~ohjal oleks joon y = f (x) n~ogus argumendi v¨a¨artuse x1 u ¨mbruses. See ei saa aga nii olla, sest vastavalt k¨a¨anupunkti definitsioonile asendub n~ogusus
(a, b). 2. Kui f (x) < 0 iga x (a, b) korral, siis on joon y = f (x) kumer vahemikus (a, b). Joone k¨a¨ anupunktid. Punkti, mis eraldab pideva joone kumerat osa n~ogusast, nimetatakse selle joone k¨ a¨anupunktiks. 93 N¨aiteks joonise 4.2 graafikutel 5 - 8 on k¨a¨anupunktid. T¨apsemalt: graafiku- tel 5 ja 8 l¨aheb vasakult paremale liikudes kumerus u¨le n~ogususeks ning graafiku- tel 6 ja 7 l¨aheb vasakult paremale liikudes n~ogusus u ¨le kumeruseks. Olgu punkt P = (x1 , f (x1 )) joone y = f (x) k¨a¨anupunkt. Sellisel juhul ei saa kehtida v~orratus f (x1 ) > 0. T~oepoolest, kui kehtiks f (x1 ) > 0, siis teoreemi 4.5 v¨aite 1 p~ohjal oleks joon y = f (x) n~ogus argumendi v¨a¨artuse x1 u ¨mbruses. See ei saa aga nii olla, sest vastavalt k¨a¨anupunkti definitsioonile asendub n~ogusus
annaabi.ee 
