Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestumata lameepiteeli moodustavad mitukümmend üksteise peal paiknevat rakukihti – kõige lamedama kujuga rakud asetsevad pindmiselt, sügavamate kihtide rakud muutuvad järjest ümaramaks kuni piklikovaalseks Epiteeli kihid: Pindmine kiht – suured, lamedad rakud, nende tuumad on pinnaga paralleelsed Ogakiht – hulknurksed ogataoliste struktuuridega rakud Basaalkiht – kõrgprismaatilised tugevalt värvunud, pinna suhtes ristiasetsevate piklike tuumadega rakud Seedetrakti algusosas, (suuõõnes ja söögitorus) ning lõpuosas (aanuses), suguteedes, katab silma sarvkesta Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel e epidermis koosneb enamasti neljast kihist, kuid mõnes piirkonnas sisaldab lisaks veel ka läikekihti, mis muudab teda eriti tugevaks
Mikrogliotsüüdid on kesknärvisüsteemi makrofaagideks. 14. Epidermise kihid Epidermis koosneb 4 kihist, kuid peopesade ja jalataldade epidermisel on veel läikekiht. 1. Sarvkiht (stratum corneum) - pindmine sarvestunud rakude kiht, raku tuum on hävinud, tsütoplasmas hulgaliselt keratiini. 2. Läikekiht (stratum lucidum) 3. Sõmerkiht (stratum granulosum) - piklikud, hävivate tuumadega rakud, mis sisaldavad keratohüaliini sõmeraid. 4. Ogakiht (stratum spinosum) - väikeste ogataoliste jätketega hulknurksete rakkude kiht. 5. Basaalkiht (stratum basale) - prismaatilised, piklike tuumadega rakud paiknevad basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub. Teiseks limaskesta kihiks on sidekoeline limaskesta päriskiht. Siis tuleb lihaskiht
annaabi.ee 
