9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10. MERIVARBLANE küürakas-jässaka kujuga hallikalt värvunud kala. 11. MERINÕEL ja madunõel väga omapärase välimuse ja eluviisiga kalad. 12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13. LIIPERKALA 14. RAUDKIISK erineb ogalikust sihvakama keha poolest. 15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5. LATIKAS 6. NURG 7. HAUG 8. VIIDIKAS 9. SÄINAS SIIRDE- JA POOLSIIRDEKALAD 1. ANGERJAS on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema
Kevadistes proovides lisandus juurde neli uut helmindi liiki. Kaks nendest olid lestale tüüpilised parasiidid (C. osculatum ja R. acus), kaks aga (meie vetes) lestal suhteliselt harva esinevat (A. anguillae, S. pungitii). A. anguillae võis lesta sattuda kui viimane toitus kas tavalisest vesikakandist (Asellus aquaticus) või balti lehtsarvest (Idothea baltica). S. pungitii sattus lesta arvatavasti samuti juhuslikult, oletada võib, et lest toitus kas luukaritsast või ogalikust. Keskmine vanus lestadel sügisestes proovides summaarselt oli 5,7 a ja kevadistes proovides 5,1 a. Emased ja isased kalad olid enam-vähem võrdselt jaotunud; sügisel 6, 6 ja kevadel 7, 5. Üldjuhul on emased kalad parasiitidega intensiivsemalt nakatunud, samuti on rohkem nakatunud nooremad kalad. Esimene dendents tuli selgelt esile mõlemas proovis. Sügisel oli parasiitide liigilise esinemise keskmine intensiivsus
annaabi.ee 
