(,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre. Kõrvuti pannes on sasaan oma kultuurvormidest pisut pikema ja ümarama kehaga. Nende kõrget (küürakat) keha palistavad pealtpoolt hammastatud ogakiirtega ( Joonis 1) pikk selja- ja altpoolt lühike pärakuuim. Oluliseks tunnuseks on ninamiku tipul ja suunurkades asuvad ning silma läbimõõduga võrdsed ,,vuntsid" poised. Paksuhuuleline tugev suu on noortel otsseisune, vanuse kasvades muutub see aegamööda põhjatoidulisele kalale iseloomulikuks alaseisuseks suuks. Kui sügavamalt suhu vaadata, leiab sealt kolmes reas paiknevad neeluhambad. Sasaani ja nn
On olemas kalu, kellel esinevad spetsiaalsed mürgilaengutega moodustised. Mõnede kalade mürk on inimesele väga ohtlik. Aasia kagutipu ja Austraalia vahel , kivide ja vetikate keskel eluneb mürgine kohutav tüügaskala. See kala on kuni 45 cm pikkune, mõnevõrra sarnane merihärglastega, ettesirutuva alalõua ja laubast ülespoole väljaulatuvate silmadega. Tüügaskala keha on soomustetam, kuid kaetud tüügastega, uimed on varustatud teravate ogakiirtega. Mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis paiknevad uimekiirte juurte läheduses. Värvus muudab kala mittemärgatavaks. Tarvitseb astuda uimekiire peale, kui mürk voolab reservuaarist selle juhakese kaudu haava. Inimesed kardavad kohutavat tüügaskala rohkem kui madusid, sest et tema mürk võib tekitada gangreeni. On kirjeldatud surmajuhtumeid selle kala torgetest. Euroopa kaladest on kõige mürgisemaks merilohe ehk meriskorpion, kes eluneb
annaabi.ee 
