võib päev-päevalt erineda. Läätse tuuma kollaseks muutudes, objektid paistavad patsiendile pruunikamad või kollakamad kui nad tegelikult on. Millal uurida? Patsienti, kellel on nägemise kadu, tuleb uurida, et selgitada nägemishäire põhjus. Et selgitada katarakti esinemist, on väga oluline saada selgust selles, kas reetina ja nägemisnärv on terved, ja et nägemiskadu on tekkinud justnimelt ainult või põhiliselt muutsuste tõttu läätses. Kui lääts on tihedalt kataraktne, siis oftalmoskoobiga ei ole väga võimalik fundust hinnata. Sellises situatsioonis on oht, et ei märgata reetina või teiste struktuuride kahjustust. Samas on ka oht, et teostatakse operatsioon olemata kindel selles, kas nägemishäire on ikka ainult põhjustatud kataraktist, või on silmas ka teisi probleeme. Selleks, et funduses muutusi õigeaegselt märgata, võiks olla oftalmoskoopiline läbivaatus iga füüsilise läbivaatuse osaks. Erilist tähelepanu tuleks
maakulas. Märg AMD esineb harvemini ja selle kulg on dramaatilisem. Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse. Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016). Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk,
annaabi.ee 
