Allvar Gullstrand Kelly-Krette Kase Elulugu 5.juuni 1862 28. juuli 1930 Rootsi silmaarst ja arstiteadlane sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi Sofia poeg Abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga Tütar suri noorelt Haridus ja töö 1880 - 1885 Uppsala Ülikool aasta Viinis, lõpetas 1888 meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust. Täiustas korrigeerivaid läätsi, et kasutada seda pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni
Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel seltside loomise ja rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. Henrik Koppeli (hilisema professori ja ülikooli rektori) algatusel hakkas 1903. a ilmuma ajakiri "Tervis". 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Aleksander Rammul (prof. meditsiinigeograafilise uuringu üldjuht) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Ernst Blessig (oftalmoloogiaprofessor) 1922. a korraldas esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat. Ernst Saareste (otorinolarüngoloogiaprofessor) töötas välja eestikeelsed kõnestestid kuulmise uurimiseks. Mihkel Kask (dotsent) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Prof. Aadu Lüüsi (1878-1967) tegeles pediaatria juurutamise, aga ka lastekaitse korraldamisega Eestis. Ülikooli juurde loodi lastekliinik 1922. aastal.
Ülikool oli neis ühingutes ning üritustes osaline läbi oma akadeemilise pere liikmete, kes olid seltsidesse koondunud 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Oluline panus Eesti kultuurilukku on mahuka Eesti meditsiinigeograafilise uuringu läbiviimine ülikooli hügieenikateedri poolt. Tööde üldjuhiks oli prof. Aleksander Rammul (1875-1949) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Juba 1922. a korraldas oftalmoloogiaprofessor Ernst Blessig (1859-1940) esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat. Otorinolarüngoloogiaprofessor Ernst Saareste (1892--1944) töötas välja eestikeelsed kõnestestid kuulmise uurimiseks. Dotsent Mihkel Kask (1903-1968) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Üks valdkond, millega Eestis püüti süvendatult tegeleda, oli kurortoloogia, eriti mudaravisse puutuv. Noore riigi vaatevinklist tuleb esile tõsta prof
annaabi.ee 
