aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Peale Lenini surma sai valitsejaks Jossif Stalin kes suutis 1927 (Stalini võimu kindlustamine)
aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. 1930-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. 'Uue Sotsialistliku Ofensiivi' (I viisaastak) ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni.Pärast Lenini surma kasutas oma positsiooni selleks, et kõrvaldada kõik võimalikud konkurendid partei- ja riigijuhi kohale
tegelikult toimunust. Levinud oli dokumentide hilisem muutmine, sealhulgas isegi fotode retuseerimine, kust kaotati ebasoosingusse langenud ning kommunistliku partei poolt tehtud "ebaõigetes" otsustes süüdistatud isikud. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine 1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. "Uue Sotsialistliku Ofensiivi" (I viisaastak) ajal oli ta mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või parteiorganite valitsemise kaudu peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtnööre kõige kohta alates tööstusest jakollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis
aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõigutamatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretärina ning poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1930. aastatel omas Stalin erinevaid ametikohti, nagu Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar. ,,Uue Sotsialistliku Ofensiivi" ajal oli ta väga mõjuka Tööliste ja Kaitsenõukogu liige. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid ja koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. 11 2.5 Teine maailmasõda